Lootust andnud, kuid läbikukkunud IT-lahendused

 Elus – ja IT-tudengina miks mitte ka infotehnoloogia vallas – edukaks saamise üheks alustalaks on eelnevatest vigadest õppimine, olgu need siis enda või teiste omad. Kui hetkel tegelen igapäevaselt oma õpingutes väiksemate programmeerimisapsudega nagu punkti segiajamine komaga või tühiku unustamine, siis on värskendav heita pilk suurematele ebaõnnestunud IT-lahendustele ja mõelda, miks need aja jooksul sarnaselt minu programmeerimisülesannetega erroreid andsid. 

Office Assistant "Clippy"

90ndatel tunti Microsoftis, et nende edu piirab toodete tarbimise liigne keerukus. Ka nutikamatel klientidel kulus aega, et tooteid kasutama õppida ja kõigega tutvuda. Probleemi lahendamiseks anti 1996. aasta novembris välja Office'i assistent, mis pakkus kasutajale automaatselt tegevuste juures nõu. Põhimõte polnud tol ajal küll midagi enneolematut, kuid erinevalt teistest sarnastest kasutajaliidestest kujutas Microsoft'i Office Assistant nägudega karaktereid, et suhestuda kasutajaga kui inimene inimesega. See aga oli viga...

Karakteritest vaikimisi aitas kasutajaid tegelane Clippit, naerunäoga kirjaklamber joonelise paberilehe taustal. Animeeritud klamber hüppas välja lihtsamate, igapäevaste tegevuste peale, nagu näiteks kirja alustamine. Vastupidiselt loodetule kujunes aga Clippit kasutajate silmis lahke abistaja asemel tüütuks luurajaks ja korrutajaks, kes ekraani servas targutas ning nägusid tegi. Clippit polnud programmeeritud huvi tundma selle vastu, mida kasutaja juba oskab ning liides ei arenenud. Veel nimetati karaktereid liiga "meestekeskseks" (10 12st Office Assistanti karakterist olid "jõllitavad" ja mehesuguste välimustega).

Negatiivse tagasiside ülekaalu tõttu hakati nelja aasta pärast Office Assistanti osakaalu vähendama ning 2007. aastal kaotati see täielikult. Enamikes teemakohastes artiklites nimetatakse Clippyt halvimaks loodud kasutajaliideseks. Muidugi on kujunenud tüütust kirjaklambrist omaette legend ning entusiastid taaselustavad tegelaskuju siin-seal tänaseni. 2015. aastal tehti USA saates Saturday Night Live kasutajaliidesest paroodia, kasutades kirjaklambri asemel knopka kuju. 

Google +

Google Plus loodi 2011. aastal vastusena Facebookile ja asenduseks Google Buzz'ile. Keskkond ei kujunenud aga ootustele vastavas mastaabis populaarseks. Plus ei kujutanud endast midagi enneolematut ja erilist. Lisaks tundus suhtluskondi eraldav süsteem keeruline ja ei vastanud tavakasutajate ootustele. Sõbrasoovitusi korjati Gmaili kontaktidest, pakkudes kasutajale niiviisi tihti võõraid, kellega oldi vahetatud vaid mõni üksik kiri. Niiviisi puudus Google Plusil Facebooki eelis tekitada platvormil tuttavlikust ja lähedust. 

Viimase piisana karikasse avastati 2018. aastal, et 52,5 miljoni kasutaja andmed on vähemalt kolme aasta jooksul lekkinud. 2. aprillil 2019 suhtlusvõrgustik lõpuks suleti. 

Wink glasses

Kui olete artikli lugemisega siiamaani jõudnud, on see juba märkimisväärselt teie silmi koormanud. Kui viimasel ajal on ekraanide ees silmade kaitsmiseks populaarseks saanud sinist valgust blokeerivad prillid, siis käsitletav leiutis eksisteerib juba enam kui 10 aastat. Nimelt mõtles Jaapani firma Masunaga välja lahenduse ekraani jälgimisest tulenevale silmade kuivusele ja väsimusele. Nende toodetavad prillid suunavad võrdlemisi lihtsa programmi abil silmi pilgutama iga 10 sekundi tagant, muutudes 0,1-0,2 sekundiks uduseks. Lahendus peaks aitama ka väsinud või öösiti töötajaid, vältides nii magama jäämise ohtu. Muidu klassikalise välimusega prillid kaaluvad veidi rohkem kui tavalised ning sisaldavad vasakus sangas väikest akut. Mõningaid versioone tootest saab laadida ka USB-ga.

Ometi pole nii tavalist ja häirivat probleemi justkui lahendav seade eriti levinud. Peamiseks põhjuseks on arvatavasti hind, sest kogu komplekt maksab kokku sadu dollareid. Infot müügist leiab vaid mõnest üksikust allikast, seega võib ka olla, et tootmine on sootuks lõpetatud.

Sellest artiklist ei tasu ehk kaasa võtta seda, et Pythoni algkursuse oskuste põhjal ei tasuks oma prillidele udustamisseadet meisterdama hakata (vastupidi, ega neid just eriti ühelgi usaldusväärsel lehel müüa pole),  vaid hoopis tõsiasja, et planeeritud lahendused ei kuku välja alati nii, kuidas parima tahtmisega sooviti. Iga kord ei õnnestu konkurentsis püsida omataolistega, kuid ka originaalne idee ei pruugi läbi lüüa. Isegi suurfirmad võivad avastada tehnilisi probleeme või muutuda mõne produkti tõttu naerualuseks. Küll oli aga kõigil firmadel enesekindlust ja usku, et üritada. Ilma eksimusteta ei saavutataks võite.

(kasutatud materjalide allikad leiab linkidele ja piltidele peale klikates)