Eesti infoühiskonna arengukava 2020 - enim ja vähim realiseerunud visioonipunktid

 2012. aasta sügisest 2013. aasta kevadeni koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei eestvedamisel eksperdid „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“.  Pea 8 aastat hiljem analüüsin siin, mis eesmärk on minu arvates saavutatud kõige paremini ning mis visioonipunkti realiseerimine ebaõnnestus.

Ma ei pea oma ülevaadet Eesti infoühiskonna seisust just suurepäraseks, ent silma jäi teine alapunkt "Inimeste parem elu" kategooriast. Iseenda tarbimiskäitumise ja vaatepunkti põhjal väidaksin, et eesti inimesed on tõepoolest saanud viimase kaheksa aasta vältel IKT abil targemateks tarbijateks. "Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest." E-poed võimaldavad hõlpsamini hindu võrrelda, hoiavad tihtipeale kokku aega ja transpordikulu. 2019. aasta andmetel on Eesti e-poodidest ostvate inimeste osakaal Euroopa Liidu keskmisest kõrgem. End e-riigina promomist arvesse võttes oleks Eestil muidugi veel arenguruumi, aga võrreldes teiste Balti ja üleüldse Ida-Euroopa riikidega oleme tublil positsioonil. Seega arvan, et on saavutatud võrdlemisi hea tase ja arengukava eesmärgi realiseerimine on õnnestunud.

Andmete allikas

Ometi pole kõik planeeritu sarnaselt visioonile realiseerunud. Tooksin siinkohal enne hoopis ühe näite päriselust, oma tutvusringkonnast. Nimelt üks 50. eluaastates töö kaotanud inimene leidis võimaluse ümberõppeks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas kutsehariduse näol. Õppima minekut kaalus ta ometi väga kaua, sest pidas end arvutikasutajana ebapädevaks. Tuli aga välja, et suurem osa erialal õppijatest olid üle keskea ning neist paljudele oli IKT maailm võõras. Koolile polnud see ilmselt üllatus - kursusel oli ette nähtud arvutiõpetus, kus idee järgi vajalike õppeinfosüsteemide kasutamist õppuritele selgeks tehti ning arvutis tööde kirjutamist õpetati. Ometi jäi kooli arvutiõpetusest justkui väheks, sest kodust abi arvutikasutamisel läks eelnimetatud ümberõppijal ikkagi palju tarvis. Õppetöö tugev sidusus IKT vahenditega tekitas pigem stressi, kui et hõlbustas õppeprotsessi. Siinkohal said küll tööd koduse abiga siiski esitatud ja meilid saadetud, aga seevastu mõnedel teistel eriala valinutel polnud abikäsi ja nõu kuskilt võtta. Vähemalt üks keskealine õppur kursuselt tunnistas, et jättis õpingud pärast paari nädalat pooleli just puudulike IKT oskuste pärast - asi polnud mitte eriala keerukuses, vaid ta tundis, et ei saa arvuti kasutamisega hakkama.

Seepärast väidan, et Eesti infoühiskonna arengukavas püstitatud eesmärk IKT võimaluste abil haridust paindlikuks muuta ja vanemate inimeste ümber- ja täiendusõppele hoogu anda, ei ole ootuspäraselt realiseerinud. IKT-oskuste õpetamine peaks olema põhjalikum ja vajadusel individuaalsem, praeguse näite põhjal ütleksin, et IKT-keskne õppimine takistab nii mõningate inimeste ümberõpet ja enese täiendamist. Eestil peaks olema suutlikkus inimestele näidata, et arvuti- ja nutimaailm pole midagi hirmutavat ja keerulist, vaid täiesti äraõpitav ka vanemas eas. Rõhutaksin siinkohal ka seda, et ehkki "eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev"-visioonipunkt on küll üsna tõene, nõuab siiski paljude keskkondade ja programmide kasutamine inglise keele oskust. Nooremale generatsioonile puudulik inglise keel enamasti IKT võimaluste kasutamisel takistuseks pole, küll aga teeb see just nimelt keeruliseks keskealiste ja vanemate inimeste arvutiõpet, kes on lisaks eesti keelele enamasti süviti õppinud vene, mitte inglise keelt.

Lisaks - kui panustada väheste arvutikasutamisoskustega inimeste õpetamisesse, suureneb tõenäoliselt ka veebipoodide, tarkade majade jms populaarsus ning eestlastest kujunevad veelgi teadlikumad tarbijad kui praegu. Nõudlus eestikeelsetele IKT lahendustele suureneb ja Eesti areng digitaalses maailmas saab jõulisema tõuke. Realiseerub suurem osa seni esitatud visioonipunktidest ning järgmise arengukava koostamisel saab mõelda e-riigi arengust julgemalt.