Netipettused

 Selle nädala postituses käsitlen netipettuseid, täpsemalt internetis ostu-müügitehingutel ettemaksupettuste küüsi langemist.

Ise ma kunagi internetist ostes petta saanud pole. Internetis midagi müües pean iseenesestmõistetavaks, et ostja saadab raha enne, kui tema kaup posti pannakse. Sotsiaalmeediavõrgustikest olen lugenud aga mitmeid kurtvaid postitusi inimestelt, kes oma kaupa kätte saanud pole. Facebookis leidub mitmeid gruppe, kuhu petturite nimesid ja tegusid avalikult jagatakse, et teised ostjad enam sama inimese õnge ei läheks. Küll võib aga ka selline tegevus olla ebaseaduslik, sest piltide ja nimede jagamine on andmekaitse seadusega keelatud. (Allikas: https://www.err.ee/331181/veebikonstaabel-hoiatusi-petturitest-ei-tohi-facebookis-avaldada)

Rohkem aitaks siinkohal internetist ostude sooritajate teadlikkuse tõstmine. Nimelt esmalt müüja tausta ja teiste klientide kogemuse uurimine. Tehnoloogilisest vaatepunktist on üks lahendus pettuste vältimiseks näiteks selline platvorm nagu yaga.ee - ostja ettemaks on Yagas hoiul niikaua, kuni kirjeldatud seisukorraga kaup on kohale toimetatud. Samas kaitseb selline lahendus ka müüja huve - kui ostja endast pärast kauba kättesaamist enam märku ei anna ja tellimust ei kinnita, saab müüja väikse viivitusega siiski tasu kätte.

Reegleid on sääraste juhtumite puhul keeruline kehtestada. Väiksemate summade puhul ei tõtta keegi appi ning petturid pääsevad puhta nahaga. Tuleb vaid toimida teadlikult, targalt ja ettevaatlikult ning loota, et ka teised aina rohkem samamoodi käituvad.